Erinevus väljumise (0) ja väljumise (1) vahel
Sisu
Väljumine (0) ja väljumine (1) on C ++ hüpiklaused, mis panevad juhtimise programmist välja hüppama, kui programm on käivitatud. Programmist väljumiseks kasutatakse nii funktsioone exit (0) kui exit (1), kuid exit (0) ja exit (1) vahel on üks suur erinevus. Väljumine (0) näitab programmi edukat lõpetamist ja väljumine (1) näitab programmi ebanormaalset lõpetamist.
Uurige väljumise (0) ja väljumise (1) erinevust võrdlustabelite abil.
- Võrdlusdiagramm
- Definitsioon
- Peamised erinevused
- Järeldus
Võrdlusdiagramm
Võrdluse alus | väljumine (0) | väljumine (1) |
---|---|---|
Põhiline | Teatab opsüsteemile programmi eduka / tavapärase lõpetamise / lõpuleviimise kohta. | Teatab opsüsteemile programmi "ebahariliku" lõpetamise kohta. |
Süntaks | väljumine (0); | väljumine (1); |
Tähistab | See näitab, et ülesanne on edukalt täidetud. | See näitab, et vea tõttu on ülesande vahepeal katkestatud. |
Makrod | EXIT_SUCCESS | EXIT_FAILURE |
Väljumise määratlus (0)
Funktsiooni väljumine (0) on C ++ hüpiklause. Seda kasutatakse programmi lõpetamiseks või juhtnuppu programmist välja lülitamiseks. See teatab opsüsteemile programmi edukast lõpetamisest, mis näitab opsüsteemile, et programmi ülesanne on edukalt täidetud. Tagastamise koodi „0” jaoks kasutatav makro on „EXIT_SUCCESS”, seega võite seda kasutada väljumisviisil (EXIT_SUCCESS). Funktsiooni exit (0) üldine vorm on: -
tühine väljumine (int return_code);
Ametlik parameeter „return_code” on siin väärtus, mis tagastatakse helistamisfunktsioonile. Returen_code on alati täisarvutüüpi, kuna helistamisfunktsioonile tagastatav väärtus on kas null või mitte. Väljumine (0) on standardne raamatukogu funktsioon, kui kasutame programmis exit (0), peame kasutama päisefaili # kaasata Ülaltoodud koodis proovime avada faili nimega “myfile.txt”. Olime loonud kursori failile “myfile.txt”. Kui fail “myfile.txt” eksisteerib, osutab kursor selle faili aadressile ja väljumine (0) annab operatsioonisüsteemile teada, et fail on edukalt avatud. Kui faili ei ole, sisaldab kursor faili “myfile.txt” nüüd NULL-i ja exit (1) saab operatsioonisüsteemi käsu teatada, et fail ei avane tõrke või millegi muu tõttu. Funktsiooni väljumine (1) on ka C ++ hüpiklause. Ka väljumine (1) lõpetab programmi, kuid ebaharilikult. Väljapääs (1) teatab opsüsteemile, et programmi ei õnnestu edukalt käivitada või katkestatakse selle täitmise vahel mõne või teise vea tõttu. Funktsioon exit (1) on määratletud standardse raamatukogu funktsioonis, juhul kui kasutate oma programmis exit (1), peate päisefaili eraldi mainima // pop element virna ülaosas int pop (int virna_nimi, int suurus, int Top) {if (Üles == - 1) {cout << "virn on alavoolu"; väljumine (1); } muud {int s = s; Ülaosa--; tagastus (ed); }} Siin määratletakse funktsioon elemendi virnastamiseks ülaosas, kui leitakse, et virna ülaosa on tühi, st ülaosa on -1. Siis ei suudeta virna kõige suurema elemendi välja hüpitamist edukalt täita, kuna stäkk on tühi, tagastame siis väljumise (1). See näitab, et hüpikfunktsiooni ülesanne pole veel lõpule viidud. Seetõttu lõpetatakse täitmine ebaharilikult. Kui funktsioon exit () ei tagasta midagi, tähendab see, et see ei soovi programmi lõpetamise olekut operatsioonisüsteemile paljastada. Programmi lõpetamise olekust teatamiseks kasutatakse väljumisfunktsiooni (). Väljapääs (0) näitab opsüsteemile, et programmi ülesanne on edukalt täidetud. Väljapääs (1) näitab, et programmi ülesanne pole lõpule viidud ja programmi täitmine katkestatakse ebaharilikult.
Mõistame väljumist (0) näitega: -
Väljumise määratlus 1
Tagastamiskoodi “1” makro on “EXIT_FAILURE”, nii et selle saab kirjutada viisil “exit (EXIT_FAILURE)”.
Nüüd mõistame programmi abil väljumisfunktsiooni (1).
Sarnasus:
Märge:
Järeldus: