Sisu

• Sisu: Erinevus fotosünteesi ja rakuhingamise vahel
• Võrdlusdiagramm
• Mis on fotosüntees?
• Mis on rakuhingamine?
• Peamised erinevused

Fotosünteesi ja rakuhingamise peamine erinevus seisneb selles, et fotosünteesi käigus energia salvestub, samal ajal kui rakuhingamisel vabaneb energia.

Sisu: Erinevus fotosünteesi ja rakuhingamise vahel

• Võrdlusdiagramm
• Mis on fotosüntees?
• Mis on rakuhingamine?
• Peamised erinevused

Võrdlusdiagramm

Eristamise alused	Fotosüntees	Rakuhingamine
Definitsioon	Teaduslik protsess, mis selgitab taimede poolt valguse energia muundamist keemiliseks energiaks toidu tootmiseks	Teaduslik protsess, mis kirjeldab elusorganismide poolt glükoosi ja hapniku muundamist veeks ja süsinikdioksiidiks.
Funktsioon	Kaupleb energiat	Energia vabastamine
Reagendid	Vesi ja süsinikdioksiid	Hapnik ja glükoos
Asukoht	Klooroplast	Mitokondrid
Tooted	Hapnik ja glükoos	Vesi ja süsinikdioksiid
Energiaallikad	Valgus	Keemilised sidemed
Süsivesikute molekulid	Üles kuhjuma	Lagunema
Keemiline võrrand	6CO2 + 12H2O + kerge -> C6H12O6 + 6O2 + 6H20	6O2 + C6H12O6 -> 6CO2 + 6H2O + ATP
Millistes organismides esineb?	Esineb vetikates, taimedes ja mõnedes bakterites	Esineb kõigis elusorganismides, nii taimedes kui ka loomades

Mis on fotosüntees?

Teaduslik protsess, mis selgitab, kuidas taimed ja muud organismid muudavad valguse või päikse energia keemiliseks energiaks, mida need organismid hiljem oma tegevuseks kasutavad. Seejärel salvestatakse fotosünteesi käigus moodustunud keemiline energia süsivesikute molekulidesse, mis seejärel sünteesitakse veest ja süsinikdioksiidist. Hapnik on veetoode või väljund, mis eraldub enamikus fotosünteesi protsessides. Fotosünteesi protsess toimub tavaliselt vetikates, taimedes ja mõnedes bakterites. Neid organisme nimetatakse ka fotoautotroofideks. Bioloogide sõnul vastutab fotosüntees Maa atmosfääri hapnikusisalduse genereerimise ja säilitamise eest. Lisaks vastutab fotosüntees suurema osa Maakera eluks vajalike energia- ja orgaaniliste ühendite varustamise eest. Erinevad liigid teostavad fotosünteesi protsessi mitmel viisil. Fotosünteesi protsess algab aga alati energia neeldumisega valkudes, mis koosnevad klorofülli pigmentidest. Fotosünteesi tavaliseks näiteks on lehed, mis muudavad vee, süsinikdioksiidi ja muud mineraalid glükoosiks ja hapnikuks. See toimub rakkude kloroplastides. Kogu see protsess annab energiat kõikvõimalikele elusorganismidele ja ilma selleta pole maakeral elu mõistet.

Mis on rakuhingamine?

Rakuline hingamine on keemiline protsess, mille käigus adenosiintrifosfaat ja toitained muundatakse biokeemiliseks energiaks. Lõpuks eraldab see jäätmeid ka vee ja süsinikdioksiidi kujul. Kataboolne reaktsioon on rakulises hingamisprotsessis osalev esmane reaktsioon, mis tegelikult lagundab suuremad molekulid väikesteks molekulideks, vabastades protsessis energiat, kuna tugevamad sidemed asendavad suure energiaga sidemeid. Väidetavalt on see peamine protsess, mille käigus elusorganismide rakk eraldab rakkude aktiivsuse suurendamiseks keemilist energiat. Rakuline hingamine ei ole lihtne protsess, mis toimub paari lihtsa sammuna. Üldine reaktsioon toimub biokeemiliste etappidena, millest enamus on redoksreaktsioonid ise. Rakuline hingamine erineb fotosünteesist paljudel põhjustel, milles peamine erinevus seisneb selles, et see ei vaja üldse päikesevalgust ja toimub alati kõigis elusorganismides, nii loomades kui ka taimedes. Rakkude hingamise üldine protsess toimub rakkude mitokondrites. Vastupidiselt fotosünteesile, mis nõuab toidu tootmiseks energiat, eraldab raku hingamine toitu energia eraldamiseks. Taimed on võimelised teostama nii fotosünteesi kui ka rakulist hingamist, loomad aga ainult rakulist hingamist.

Peamised erinevused

1. Fotosünteesis annavad energiat footonid, rakuhingamisel aga energia kataboolsete protsesside kaudu.
2. Fotosünteesis kasutati kahte elektronide transpordiahelat, rakuhingamisel aga ühte elektronide transpordiahelat.
3. Fotosüntees hõlmab NADPH tootmist, samal ajal kui rakuline hingamine hõlmab nii FADH kui ka NADH tootmist.
4. Fotosüntees toimub valguse juuresolekul, samal ajal kui rakuline hingamine on pidev tegevus, mis meeldib kogu aeg toimuda.
5. Fotosünteesi sisenditeks on vesi ja süsinikdioksiid, rakuhingamise sisenditeks hapnik ja glükoos.
6. Fotosünteesi väljunditeks on hapnik ja glükoos ning vesi ja süsinikdioksiid rakuhingamise korral.
7. Fotosünteesis on energiaallikaks rakulise hingamise ajal keemilised sidemed.
8. Fotosüntees on anaboolne protsess, mis lõpeb süsivesikute molekulide tootmisega. Rakuline hingamine on seevastu kataboolne protsess, mis lõpeb süsivesikute lagunemisega
9. Fotosüntees toimub ainult nendes rakkudes, mis sisaldavad klorofülli, samal ajal kui rakuline hingamine toimub kõigis rakkudes ja see on klorofüllist sõltumatu.
10. Fotosünteesi tulemuseks on kuiva massi suurenemine, samas kui raku hingamine põhjustab kuiva massi kadu.
11. Fotosünteesi käigus vabaneb hapnik ja süsinikdioksiid, rakuhingamisel vabaneb aga süsinikdioksiid ja imendub hapnik.
12. Fotosünteesis toimub reaktsioon ainult klorofülli juuresolekul, samal ajal kui rakuline hingamine ei sõltu hingamisreaktsiooni katalüsaatorist.
13. Fotosüntees tekitab kergetest footonitest kõrge elektronipotentsiaalienergia, rakuhingamisel aga sidemete purunemisel tekib kõrge elektronipotentsiaalienergia.
14. Fotosüntees muundab valguse energia potentsiaalseks energiaks, rakuhingamine aga muundab potentsiaalse energia kineetiliseks energiaks.
15. Fotosünteesi käigus salvestub energia rakuhingamisel keemilise energia või glükoosina; energia vabaneb ATP kujul.