Primaarmälu vs teisene mälu
Sisu
- Sisu: erinevus primaar- ja sekundaarmälu vahel
- Võrdlusdiagramm
- Mis on esmane mälu?
- Mis on teisene mälu?
- Peamised erinevused
- Järeldus
- Selgitav video
Primaarmälu ja sekundaarmälu vahel on erinevus selles, et arvuti primaarmälu on protsessoril või protsessoril otse juurdepääsetav, samas kui arvuti sekundaarmälu pole protsessorile otseselt juurdepääsetav.
Mis tahes arvutisüsteemi mälu mängib väga olulist rolli, CPU-l on registrid, kuhu need registrid võivad salvestada 32 bitti suvalist arvu. Registreid on 32 ja neid registreid kasutatakse andmete salvestamiseks. On mälutüüpe; üks on primaarmälu ja sekundaarmälu. Arvutisüsteemi põhimälu on primaarmälu. Praegu täidetavad juhised salvestatakse põhimällu, kuna neid juhiseid kasutatakse otse. Protsessor saab nende juhiste täitmiseks otse kasutada põhimälust pärit registreid. Juurdepääs andmetele on ligipääsetav ja põhimälus olevatele andmetele on sekundaarmäluga võrreldes väga kiire juurdepääs. Põhimälu nimetatakse ka sisemäluks; andmesiini kasutatakse sisemälust andmete juurde pääsemiseks. Primaarmälu on kõikuv, teisene mälu aga kõikuv.
Primaarmälu arvutis on protsessoril või protsessoril vahetult ligipääsetav, samas kui arvuti sekundaarmälu pole protsessorile otseselt juurdepääsetav. Põhimälu arvutis on põhimälu, kuhu salvestatakse praegu töötavad andmed ja see on arvutisüsteemi kõige olulisem komponent. Teisemälu tuntakse ka kui lisamälu, lisamälus on andmed, mida tuleb pikka aega säilitada lisamälus. Ainus erinevus on juurdepääs CPU-le mälule. Muutumatu mälu korral ei salvestata andmeid püsivalt, kuna mõnikord on toide kadunud. Primaarmälu on pooljuhtmälu; teisene mälu on odavam kui primaarmälu. Primaarmälu andmed on väga piiratud ja primaarmälu on vähem kui sekundaarmälu. Sekundaarset mälu nimetatakse ka abimäluks, andmeid, mida väidetavalt tuleb püsivalt arvutimällu salvestada, hoitakse sekundaarmälus. Teisese mälu andmetele pole ROM-i kaudu otse juurde pääseda. Esmalt kopeeritakse andmed primaarmällu ja seejärel salvestatakse sekundaarmällu. Teisese mälu andmetele on esmase mäluga võrreldes ligipääsetavus väga aeglane. Teisene mälu on püsiv mälu, kuna andmeid salvestatakse ka siis, kui toide kaob. On olemas esmase mälu tüüpe, näiteks RAM, mis on muutmälu ja ROM, mis on ainult lugemismälu. RAM, mis on juhusliku juurdepääsuga mälu, suudab lugeda ja kirjutada mälu, mida hetkel täidetavad andmed salvestatakse RAM-i. RAM-is olevad andmed on otse juurdepääsetavad. RAM on muutumatu mälu, kuna toite kadumise korral kaovad andmed. Teisest küljest on ROM ainult kirjutusmälu, ROM-is talletatud väärtust saab muuta, mistõttu nimetatakse seda kirjutuskaitstud mäluks. Kui süsteem on alglaaditud, kasutatakse süsteemi käivitamiseks ROM-i. Teatud tüüpi ROM-e on EPROM, EROM, PROM. Teisemälus on magnetiline mälu, mida nimetatakse ka optiliseks mäluks ja need on primaarmälust odavamad. Teisene mälu pole arvutisüsteemi nõuetekohase töö tagamiseks oluline. Kõvaketas, diskett, CD ja DVD on sekundaarmälu näited.
Sisu: erinevus primaar- ja sekundaarmälu vahel
- Võrdlusdiagramm
- Mis on esmane mälu?
- Mis on teisene mälu?
- Peamised erinevused
- Järeldus
- Selgitav video
Võrdlusdiagramm
Alus | Esmane mälu | Teisene mälu |
Tähendus | Primaarmälu arvutis on protsessorile või keskseadmele vahetult juurdepääsetav | Protsessor ei pääse arvuti sekundaarmälule otse juurde. |
Lenduvad | Esmane mema ory on kõikuv | Teisene mälu on muutumatu |
Tehtud | Primaarmälu on valmistatud pooljuhtidest | Teisene mälu on valmistatud magnetlintidest |
Näide | Primaarmälu näide on RAM, ROM. | Teisese mälu näideteks on kõvaketas, diskett, CD, DVD |
Mis on esmane mälu?
Arvutisüsteemi põhimälu on primaarmälu. Praegu täidetavad juhised salvestatakse põhimällu, kuna neid juhiseid kasutatakse otse. Protsessor saab nende juhiste täitmiseks otse kasutada põhimälust pärit registreid. Juurdepääs andmetele on ligipääsetav ja põhimälus olevatele andmetele on sekundaarmäluga võrreldes väga kiire juurdepääs. Põhimälu nimetatakse ka sisemäluks; andmesiini kasutatakse sisemälust andmete juurde pääsemiseks. Primaarmälu on kõikuv, teisene mälu aga kõikuv. Muutumatu mälu korral ei salvestata andmeid püsivalt, kuna mõnikord on energiatarve kadunud. Primaarmälu on pooljuhtmälu; teisene mälu on odavam kui primaarmälu. Primaarmälu andmed on väga piiratud ja primaarmälu on vähem kui sekundaarmälu. On olemas esmase mälu tüüpe, näiteks RAM, mis on muutmälu ja ROM, mis on ainult lugemismälu. RAM, mis on juhusliku juurdepääsuga mälu, suudab lugeda ja kirjutada mälu, mida hetkel täidetavad andmed salvestatakse RAM-i. RAM-is olevad andmed on otse juurdepääsetavad. RAM on muutumatu mälu, kuna toite kadumise korral lähevad andmed kaduma. Seevastu ROM on lugemismälu, ROM-is talletatud väärtust saab muuta, mistõttu nimetatakse seda ainult kirjutusloetavaks mäluks. Kui süsteem on alglaaditud, kasutatakse süsteemi käivitamiseks ROM-i. Teatud tüüpi ROM-e on EPROM, EROM, PROM.
Mis on teisene mälu?
Sekundaarset mälu nimetatakse ka abimäluks, andmeid, mida väidetavalt tuleb püsivalt arvutimällu salvestada, hoitakse sekundaarmälus. Teisese mälu andmetele pole ROM-i kaudu otse juurde pääseda. Esmalt kopeeritakse andmed primaarmällu ja seejärel salvestatakse sekundaarmällu. Teisese mälu andmetele on primaarmäluga võrreldes ligipääsetavus väga aeglane. Teisene mälu on püsiv mälu, kuna andmeid salvestatakse ka siis, kui energia on kadunud. Teisemälus on magnetiline mälu, mida nimetatakse ka optiliseks mäluks ja need on primaarmälust odavamad. Teisene mälu pole arvutisüsteemi nõuetekohase töö tagamiseks oluline. Kõvaketas, diskett, CD ja DVD on sekundaarmälu näited.
Peamised erinevused
- Primaarmälu on protsessoril või protsessoril otse juurdepääsetav, samas kui arvuti sekundaarmälu pole protsessorile otseselt juurdepääsetav.
- Primaarmälu on muutumatu, sekundaarmälu on aga muutumatu
- Primaarmälu on valmistatud pooljuhtidest, teisene mälu aga magnetlintidest.
- Primaarmälu näide on RAM, ROM, sekundaarmälu näiteks kõvaketas, diskett, CD, DVD
Järeldus
Selles artiklis näeme näidete abil primaarmälu ja sekundaarmälu erinevust.