Sisu

• Sisu: erinevus vabariigi ja monarhia vahel
• Võrdlusdiagramm
• Mis on vabariik?
• Mis on monarhia?
• Peamised erinevused

Riik, kus kõrgeimat võimu omavad selle riigi üksikisikud ja nad valivad esindajad, kes moodustavad monarhi asemel valitsuse valitud presidendiga. Riigil, kus kõrgeim võim lasub monarhil, enamasti kuninga ja valitsejana, kus tal on volitused valida enda valitud inimesi ja teha otsuseid isikliku intuitsiooni põhjal, on monarhia tähendus.

Sisu: erinevus vabariigi ja monarhia vahel

• Võrdlusdiagramm
• Mis on vabariik?
• Mis on monarhia?
• Peamised erinevused
• Video selgitus

Võrdlusdiagramm

Eristamise alused	Vabariik	Monarhia
Definitsioon	Riik, kus kõrgeimat võimu omavad selle riigi üksikisikud ja nad valivad esindajad, kes moodustavad monarhi asemel valitsuse valitud presidendiga.	Riik, kus kõrgeim võim lasub monarhil, enamasti kuninga ja valitsejana, kus tal on volitused valida enda valitud inimesi ja teha otsuseid isikliku intuitsiooni põhjal.
Valimised	Valimised toimuvad regulaarselt, enamasti nelja või viie aasta pärast	Valimisi ei korraldatud ja ainult mõned rahvahääletused.
Piirangud	Hääletuse ajal valitud president või peaminister juhib sama kaua ja enamasti on sellel kaks ametiaega.	Tal pole üle viiekümne aasta täpsustatud tähtaega ega isegi reegleid ning tal pole konkurente.
Jõudu	Vastastikusel kokkuleppel tehtud otsused.	Ühe üksuse otsused.

Mis on vabariik?

Riik, kus kõrgeimat võimu omavad selle riigi üksikisikud ja nad valivad esindajad, kes moodustavad monarhi asemel valitsuse valitud presidendiga. Vabariigis selle asemel, et otsekohe hääletada selle üle, mida nad peavad tegema, nagu enamuse reeglite süsteemis, hääletavad inimesed pigem selle eest, et inimesed räägiksid neile, ja inimesed valivad, mida teha. Vabariigid osutusid läänemaailmas tüüpilisemaks kaheksateistkümnenda sajandi lõpust, lõpuks tõrjudes kõrgeima valitsuse kui Euroopa kõige laialdasemalt tunnustatud valitsuse tüübi. Kaasaegsetes vabariikides seadustatakse ametnik nii põhiseaduse kui ka tuntud valimisõigusega. Maailma esimene valitsus võis olla Carthage Põhja-Aafrikas. Kartaago algas kahe senati poolt valitud isandaga, keda oli paarsada isikut, kes teenisid kogu oma elu. Senaatorid vaadati üle rikaste meeste seas. Olgu nii või teisiti, seadusandja järk-järgult muutunud. Juhul, kui vabariigi tingimuste juht on lisaks valitsusjuht, nimetatakse seda regulatiivseks raamistikuks. Presidendivalitsust on mitmesuguseid. Täispresidentaalsel raamistikul on president, kellel on märkimisväärne spetsialist ja keskse tähtsusega poliitiline osa. Seadusandlikes struktuurides nimetas riigipea regulaarselt täidesaatvat praktikat kõige ehtsamaks poliitiliseks jõuks. Poolpresidentaalsetes raamistikes on president kui võimas riigipea, lisaks on tal elutähtsate jõududega valitsusjuht.

Mis on monarhia?

Riik, kus kõrgeim võim lasub monarhil, enamasti kuninga ja valitsejana, kus tal on volitused valida enda valitud inimesi ja teha otsuseid isikliku intuitsiooni põhjal. Valitsus on valitsustüüp, kus enamasti kogukond, keda nimetatakse administratsiooniks, koondab rahva poliitilise isiksuse ja üks tema isikutest, keda nimetatakse valitsejaks, harjutab osa võimust. Samuti on olnud pärilikke valitsejaid, keda ei peetud juhiks, näiteks Hollandi staadioniomanikud. Arvukad kubernerid on oma esinemise kaitseks kutsunud kokku usulisi põhjuseid, näiteks Jumala valitud, kuna Jumal on neid valinud. Kohtud pidasid seda sageli valitsuste oluliseks osaks. Need toimuvad reeglite järgi ja annavad valitsejale ja auväärsusele sotsiaalse kohtumise koha. Valitsus oli kõige tuntum valitsuse tüüp kuni XIX sajandini. Siiski pole see enam ülekaalus. Seal, kus see on olemas, on see reeglina stabiilne valitsus, kus valitsejal on ainulaadne juriidiline ja formaalne osa, kuid millel on siiski piiratud poliitiline võim või puudub autoriteet: koostatud või kirjutamata põhiseaduse kohaselt on teistel spetsialistidel oma järelevalvesüsteem. Praegu kehtivad planeedi 47 suveräänsel riigil riigipeadena reeglid, millest 19 on Rahvaste Ühenduse valdkonnad, mis tunnevad kuninganna Elizabeth II oma riigipeana. Tavaliselt omandatakse valitseja ametikoht ja see kestab kuni surmani või alistumiseni, kuid on olemas ka valitavad valitsused, kus kuningas valitakse.

Peamised erinevused

1. Riik, kus kõrgeimat võimu omavad selle riigi üksikisikud ja nad valivad esindajad, kes moodustavad monarhi asemel valitsuse valitud presidendiga. Teisest küljest on monarhia tähenduses riigil, kus kõrgeim võim kuulub monarhile, enamasti kuninga ja valitsejana, kus tal on volitused valida enda valitud inimesi ja teha otsuseid, mis põhinevad isiklikul intuitsioonil.
2. Valimised toimuvad regulaarselt, enamasti nelja või viie aasta pärast, sõltuvalt vabariigi põhiseadusest. Teisest küljest ei toimunud monarhiriigis ühtegi valimist.
3. Vabariigis hääletamisprotseduuri ajal valitud president või peaminister juhib sama kaua ja tal on enamasti kaks ametiaega, mille järel nad peavad poliitikast lahkuma. Teisest küljest pole monarhil üle viiekümne aasta täpsustatud tähtaega ega isegi reegleid ning tal pole konkurente.
4. Inimestel on võimalus vabariigis avalikult oma arvamusi jagada, kuna nad valivad juhitavad inimesed. Teisest küljest pole inimestel võimalust monarhia süsteemis avalikult arvamusi jagada.
5. Võimude tasakaalu hoidmiseks võetakse otsused vastu vastastikusel nõusolekul vabariigis, kus on olemas erinevad üksused. Teisest küljest teeb otsuseid ainult üks inimene, muretsemata tagajärgede pärast.