Lihtsad lehed vs liitlehed
Sisu
- Sisu: erinevus lihtsate lehtede ja liitlehtede vahel
- Võtme erinevus
- Võrdlusdiagramm
- Mis on lihtsad lehed?
- Mis on liitlehed?
- Peamised erinevused
- Järeldus
Sisu: erinevus lihtsate lehtede ja liitlehtede vahel
- Võtme erinevus
- Võrdlusdiagramm
- Mis on lihtsad lehed?
- Mis on liitlehed?
- Peamised erinevused
- Järeldus
Võtme erinevus
Peamine erinevus lihtlehtede ja liitlehtede vahel on see, et lihtsatel lehtedel on ainult üks lehetera, millel on üks sisselõige, mis ei ole lehe tera jaotamiseks piisavalt sügav, samal ajal kui liitlehtede korral jagunevad lehtterad väga sügavate lehtede tõttu paljudeks lendlehtedeks sisselõige.
Taimed on meie keskkonna oluline osa. Need on vajalikud meie planeedi elu püsimiseks. Taimede peamine tähtsus tuleneb nende eluks kohustuslikust hapniku tootmisest. Seega tuleks taimedest sügavalt teada. Lehed on taime osa, mis viib läbi fotosünteesi ning hoiab toitu ja vett. Igal lehel on kolm osa, s.o lehelaba, lehtpuu ja nõel. Erinevate väliste keskkonnamõjude ja selektsioonisurve tõttu on lehed keskkonnaga kohanemiseks erineva kujuga. Laias laastus võib lehti jagada kahte peamist tüüpi, st lihtsate lehtede ja liitlehtede hulka. Mõlemas on neis palju erinevusi. Lihtlehed on seda tüüpi lehed, mille puhul lamina või lehe tera pole jaotatud ja sisselõige pole sügav. Kui liitlehed on seda tüüpi lehed, kus lehe tera või kiht on sügava sisselõikega jagatud paljudeks lendlehtedeks. Lihtsad lehed eksisteerivad akropetaalse pärimisjärjekorra osas, liitlehtede puhul akropetaalse järeljärjestuse korral lendlehti ei eksisteeri.
Lihtsatel lehtedel on ainult üks lehelaba või -karbi, samal ajal kui liitlehtedel on palju pisikesi ja eraldatud lehekesi, mida nimetatakse lendlehtedeks. Lihtsatel lehtedel on aksillaarsed pungad. Axil on konkreetne punkt, kus lehtpuu kinnitatakse varrega. Lihtsatel lehtedel on sellel hetkel pungad. Liitlehtedel puuduvad üksikud voldikud axils. Tervel lehel on aksil ja kogu liitlehe aksil sisaldab pungi. Lihtsaid lehti ei jagata veel alamtüüpideks. Liitlehtedel on palju erinevaid vorme, kuid laias laastus jagatakse need kahte tüüpi, s.o.
pinnately liitlehed ja palmately liit lehed. Lihtsa tüübi servad või veerised
Leht võib olla tükeldatud, sile, lobe või sakiline. Teisest küljest võivad liitlehe lendlehtede ääred olla kõik need tüübid, st sakilised, lõhestatud, siledad või lobedad. Näiteid lihtsatest lehtedest võib tuua mangode, guajaavide ja arvukate tammede liikidena. Liitlehtede näiteid võib tuua näiteks Neem, roos, Baobab ja kõrbevill jne.
Võrdlusdiagramm
Alus | Lihtsad lehed | Liitlehed |
Definitsioon | Lihtleht on teatud tüüpi leht, mida pole kaugemal jagatud lendlehtedeks. Sellel on üksainus kiht. Neil pole sügavat sisselõige. | Need on seda tüüpi lehed, milles lamina on jagatuna sügava sisselõike abil paljudeks lendlehtedeks |
Kokkulepe | Lehed on paigutatud järjestikku akropetaalselt. | Nende voldikud ega lehed pole sisse paigutatud akropetaalne järelkasv. |
Servad või veerised | Lehtede servad või veerised on tükeldatud, siledad, sakiline või lobe. | Voldikute servad võivad olla siledad, sakilised, lõhestatud, lobeeritud või valtsitud. |
Alatüübid | Neid ei jaotata veel alamtüüpideks | Need on erineva vormiga, kuid laias laastus need jagunevad kahte tüüpi, st pinnately liitlehed ja palumeelselt liitlehed. |
Lehetera | Need sisaldavad üksikut lamina või lehttera. | Neil on palju pisikesi lehekesi, mis on üksteisest eraldatud. Neid nimetatakse lendlehtedeks. |
Pungi olemasolu | Igal lehel on pungi, mis asub koosolekul varre punkt ja leheroots. (Axil) | Igal voldikul pole punga. Pungad on kohal kogu leht aksilla juures. |
Manus | Lihtne leht on okstega ühendatud petiole või selle vars. | Need on kinnitatud keskmise veeniga ja neil on oma varred. |
Näited | Nende näiteid võib tuua guajaavina, vahtrana, magusana igeme-, sümfoori-, mango- ja erinevad tamme tüübid. | Nende näiteid võib tuua näiteks neem, baobab, magustoit puuvill ja roos jne. |
Mis on lihtsad lehed?
Lihtlehed on seda tüüpi lehed, millel on üheleheline tera või kiht. Neid ühendab okas petiole või selle vars. Neil puuduvad sügavad sisselõiked, mis võivad nad lendlehtedesse jagada. Aksilla on koht, kus vars on ühendatud leherooga. Lihtsatel lehtedel on sellel hetkel alati pungi, mida nimetatakse aksillaarseks pungaks. Lihtlehti ei jaotata enam tüüpideks. Nende lehtede ääred võivad olla rullitud, siledad, sakilised, lobitud või tükeldatud. Lehed on paigutatud akropetaalse üksteise järel. Nende näiteid võib tuua kui magusat kummi,
guajaavid, mangod, sümmarjad ja eri tüüpi tammed.
Mis on liitlehed?
Liitlehed on seda tüüpi lehed, mis jagunevad lendlehtedeks väga sügavate sisselõigete tõttu. Varre, millele nad on paigutatud, nimetatakse rachiks. Tegelikult on see muudetud
keskveen. Laias laastus jagunevad liitlehed kahte tüüpi, st pinnapealselt liitlehed ja palumeelselt liitlehed.
Tipplikult paigutatud lehtedes on leht jagatud paljudeks lendlehtedeks, mis võivad olla paarisarvulised või paaritud. Kinnituse alusel jagunevad pinnately-liitlehed täiendavalt kolmeks tüübiks, st unipinnate, bipinnate ja tripinnate. Unipinnate tüüpi korral paigutatakse voldikud regulaarselt rachidele. Bipinnate tüübi korral on voldikud paigutatud sekundaarteljele või rachis'ele, tripinaate tüüpi korral aga bipinnate tüüp asendab iga voldiku. Palmatiivsetes liitlehtedes tekivad voldikud leherootsu ühest punktist. Neid nimetatakse sellepärast, et nendel lehtedel sarnaneb voldikute paigutus käe sõrmedega.
Peamised erinevused
- Lihtsatel lehtedel on üks jagunev pliitera, samal ajal kui liitlehtedel on lehttera, mis jaguneb sügavate sisselõigetega paljudeks lendlehtedeks.
- Lihtsate lehtede korral on lehtterad paigutatud üksteise järel akropetaalselt, samal ajal kui liitlehtedel ei ole voldikud ega lehed ise sel viisil paigutatud.
- Lihtsate lehtede korral on aksili kohal pungi. Liitlehtede puhul pungi üksiku infolehe korral pole.
Bud asub lehe aksilipunktis. - Lihtlehti ei jaotata enam tüüpideks, samal ajal kui liitlehed jaotatakse voldikute jaotuse järgi alamrühmadesse.
- Lihtlehtede näideteks on mangod, magusad igemed, tammed ja guajaavid, liitlehtedena aga roos,
Baobab, kõrbevill ja neem.
Järeldus
Lihtlehed ja liitlehed on kaks peamist taimelehtede tüüpi. Bioloogiaüliõpilased peavad teadma omavahelisi erinevusi, et oma ainet paremini käsitleda. Ka tavalised inimesed on teadlikud lehtede tüüpidest.Ülaltoodud artiklis õppisime selgeid erinevusi lihtsate lehtede ja liitlehtede vahel.