Sisu

• Sisu: Konfliktide ja konsensusteooriate erinevus
• Võrdlusdiagramm
• Mis on konfliktiteooria?
• Mis on konsensusteooria?
• Peamised erinevused

Konfliktide teooriat määratletakse kui Karl Marxi esitatud filosoofiat, mille kohaselt püsib ühiskond vähenevate ressursside ja konkurentsi tõttu alati konfliktiolukorras. Konsensusteooriat defineeritakse kui esitatud filosoofiat, mis väidab, et ühiskonna poliitiline süsteem toimib parima süsteemina, mis annab üksikisikutele õiglased võimalused.

Sisu: Konfliktide ja konsensusteooriate erinevus

• Võrdlusdiagramm
• Mis on konfliktiteooria?
• Mis on konsensusteooria?
• Peamised erinevused

Võrdlusdiagramm

Eristamise alused	Konfliktide teooria	Konsensusteooria
Definitsioon	Karl Marxi esitatud filosoofia, mille kohaselt püsib ühiskond vähenevate ressursside ja konkurentsi tõttu alati konfliktiolukorras.	Esitatud filosoofia väidab, et kogukonna poliitiline süsteem toimib parima süsteemina, mis annab üksikisikutele õiglased võimalused.
Lahkarvamused	Mõjukatel inimestel on reeglid ja määrused oma poole pööratud ning nad haldavad asju vastavalt oma valikule ja kontrollivad seega kõiki nende alluvaid.	Inimesed, kes tunduvad veenvad, muutuvad avalikkuse ees vastutavaks, kui nad valivad ja valivad nad oma õiguste jaoks.
Ühiskond	Ükski vastastikune mõistmine ja kogukonnas kehtivad normid ei kesta igavesti.	Traditsioonid ja muu aitab luua inimeste seas soodsat õhkkonda.

Mis on konfliktiteooria?

Konfliktide teooriat määratletakse kui Karl Marxi esitatud filosoofiat, mille kohaselt püsib ühiskond vähenevate ressursside ja konkurentsi tõttu alati konfliktiolukorras. Samuti öeldakse avalduses, et kord püsib vaid seetõttu, et võimsatel on ülekaal ja jõud depressioonide ohjamiseks. Sellel pole midagi pistmist inimestevahelise konsensuse ega vastavusega. Mõelge seosele majutuskompleksi omaniku ja samas majutuskompleksis oleva inimese vahel. Lepinguteadlane võib soovitada omaniku ja elaniku vahelise seose loomist ühise eelise alusel. Vastupidiselt võib väiteadlane väita, et suhe sõltub väitest, milles omanik ja elanik võitlevad üksteise vastu. Nende suhet iseloomustab see, et nad kohandavad oma võimeid koondada varasid üksteisest, nt. liisingumakse või elukoht. Suhte piirid seatakse seal, kus kumbki välistab varade suurima võimaliku mõõtmise teisest. Marxi väite hüpotees keskendus kahe olulise klassi vahelise vaidluse ümber. Väike klass hõlmab neid, keda peetakse tavalisteks töötegijateks või vaesteks. Vaba ettevõtluse tõusuga spekuleeris Marx, et kodanikkonna vähemuses olev kodanlik kodanik kasutab oma mõju töölisklassi, domineeriva osa klassi väärkohtlemisel. Eeldati, et kokkupõrke hüpoteesi ebaühtlast hajumist hoitakse kursis ideoloogilise sunniga, mille abil kodanlus ajendaks väikeklassi teadvustama praeguseid tingimusi.

Mis on konsensusteooria?

Konsensusteooriat defineeritakse kui esitatud filosoofiat, mis väidab, et ühiskonna poliitiline süsteem toimib parima süsteemina, mis annab üksikisikutele õiglased võimalused ja kõik muutused, mis toimuvad inimestes ja nende ümber, pärinevad alati institutsioonidest, kellel on õigus tee nii. Selliste rühmade hulka võivad kuuluda valitsus, osakonnad ja muud kohad. Muidu nimetatakse seda funktsionalismiks. Kokkuleppelise vaatepunkti kehtestamine on eeldus, et ühiskonnakorraldused on kaasasündinud kalduvusega hoida end suhtelise tasakaalu tingimustes oma oluliste aluste ühise ja püsiva koostöö kaudu. Accordi hüpotees on sotsioloogiline vaatepunkt, milles rõhuasetuse aluseks on sotsiaalne taotlus ning turvalisus ja poliitiline suund. Kuna selline kokkuleppe tõlgendamine on mures üldise nõudluse säilitamise või jätkumise pärast avalikul areenil. Kokkuleppeline veendumus on sotsioloogiline väide praeguse abistamiseks ja kaitsmiseks. See on vastu väitehüpoteesile, mis kirjutab sotsioloogilise nõudena normi kohandamiseks või selle üldiseks ümberpööramiseks. Põhimõtet vaadeldakse kui integreerivat ja see, kes neid ei arvesta, on rikutud isik. Kokkupõrkehüpoteesi kohaselt peetakse seadusi sunniviisiliseks ning kes neid ületab, peetakse kuritarvituseks ja alusetuks. Sotsioloogilisi tõlgendusi võiks iseloomustada kokkuleppe- ja võitluse vaatepunktis. Accord on idee ühiskonnast, kus väite mitteosalemist peetakse ühiskonna harmooniaolukorraks, arvestades üldist või laia väidet kõigi konkreetse kultuuri esindajate seas.

Peamised erinevused

1. Konfliktide teooriat määratletakse kui Karl Marxi esitatud filosoofiat, mille kohaselt püsib ühiskond vähenevate ressursside ja konkurentsi tõttu alati konfliktiolukorras.
2. Konsensusteooriat defineeritakse kui esitatud filosoofiat, mis väidab, et ühiskonna poliitiline süsteem toimib parima süsteemina, mis annab üksikisikutele õiglased võimalused.
3. Nii konfliktide kui ka konsensuse teooria aitavad välja selgitada ühiskonna osaks saanud üksuste vastastikuse aluse, kuna nad leiavad võimaluse, kus kõik eksisteerivad koos, ilma et oleks vaja konsolideeruda.
4. Konfliktide teooria ütleb, et mõjukatel inimestel on reeglid ja määrused oma poole pööratud ning nad haldavad asju vastavalt oma valikutele ja kontrollivad seega kõiki nende alluvaid. Teisest küljest ütleb konsensuse teooria, et võimsatena näivad inimesed muutuvad avalikkuse ees vastutavaks, kui nad valivad ja valivad nad oma õiguste järgi.
5. Konfliktide teooria usub, et ükski vastastikune mõistmine ja ühiskonnas kehtivad normid ei kesta igavesti. Teisest küljest usub konsensusteooria, et traditsioonid ja muud asjad aitavad luua inimeste seas soodsat õhkkonda.
6. Mõlemad teooriad arvavad, et sotsiaalsed muutused toimuvad aeglaselt ja viivad muutused veelgi aeglasemaks.