Sisu

• Sisu: Erinevus kirjakeele ja kujundikeele vahel
• Võrdlusdiagramm
• Mis on kirjakeel?
• Mis on piltkeel?
• Peamised erinevused

Kirjakeelt määratletakse kui keelt, mis ütleb täpselt, mida see tähendab, ja tähendab seda, mida see ütleb. Teisest küljest on kujundlik keel tüüp, kus sõnakasutus muutub teistsuguseks ja täpsed tähendused tuleb võib-olla ka teisel inimesel tuletada.

Sisu: Erinevus kirjakeele ja kujundikeele vahel

• Võrdlusdiagramm
• Mis on kirjakeel?
• Mis on piltkeel?
• Peamised erinevused
• Video selgitus

Võrdlusdiagramm

Eristamise alused	Kirjakeel	Kujundlik keel
Definitsioon	Keel, mis ütleb täpselt, mida see tähendab, ja tähendab seda, mida see ütleb.	Tüüp, kus sõnakasutus muutub teistsuguseks, ja teine ​​inimene võib vajada täpsed tähendused.
Loodus	Kõik, millel on selle sõna sama tähendus ja mida märgatakse sõnahaaval.	Kõik, millel on mitu terminit ja mis paneb inimesi mõtlema selle tegeliku tähenduse üle.
Töötamine	Räägib sama loo ja käib kogu arutelu vältel vooluga, pluss on alati üks sirge vastus.	Võib öelda midagi muud, kuid tähendada midagi muud ja omab seetõttu kahetist tähendust.
Tüübid	Keskendus ainult sõnadele.	Sellel on palju vorme, kuid kõige levinumad neist on sarnasus ja metafoor.

Mis on kirjakeel?

Kirjakeelt määratletakse kui keelt, mis ütleb täpselt, mida see tähendab, ja tähendab seda, mida see ütleb. Inimestega rääkimise ja asjade ütlemise viisid on erinevad, mõned on otsesed, teised mitte nii otsesed ja see tekitab kuulajate või lugejate jaoks segadust. Seda tüüpi keel ei hõlma ühtegi kõnekuju, ühtegi emotikonit ega muud. Ehkki mõni võib öelda erinevaid asju ja puudutada erinevaid teemasid, on kirjakeeles alati sama voog ja viis öelda asju. Keskne teema püsib alati täpne ja kõik, algusest lõpuni liikudes, on sidus. Asi, mis siin olulisemat saab, on see, et tähenduste edastamiseks ei pea inimesed asju erinevalt ütlema, vaid ühte sõna ja täpset tähendust, mis aitab kuulajal ja lugejal teada saada, mida inimene proovib öelda. Aristoteles oli esimene inimene, kes mõistis nende kahe termini erinevused. Erinevat analüüsi on tehtud kohtades, kus inimesed on püüdnud leida uusi tähendusi ja seotud sõnu. Kaasaegses keeles praegust vahet ei eksisteeri ja seda enamasti seetõttu, et inimesed on harjunud rääkima asju kolmandast osapoolest. See Interneti ja sotsiaalsete võrgustike leiutamine, kus inimesed tahavad üksteisega suhelda ja asju teistmoodi öelda, on see asjade ütlemise otsene tähendus kustunud.

Mis on piltkeel?

Kujutav keel, millel on ka mitte-kirjakeele nimi, on tüüp, kus sõnakasutus muutub teistsuguseks ja täpsed tähendused tuleb võib-olla ka teisel inimesel tuletada. Parim näide seda tüüpi keelest saab luule, kus kõigel, mida luuletaja ütleb, pole otsest tähendust; see langeb inimesele, kes soovib tähendust leida, ja nad teevad seda oma valiku järgi. Asi on selles, et ühel tagaotsitaval kombel võib olla mitu tähendust. Veel üheks oluliseks asjaks sellise keele puhul on muutus nende tegelikust määratlusest lähtuvalt ning selleks tuleb ilmsiks mõistmine ja parema tähenduse omandamine. Seda tüüpi kasutatakse üleliigseks muutunud asjadele uue tähenduse andmiseks. See muutub seotuks ka siis, kui peaksime võrdlema sama asja, sõna ja asjade jaotuse erinevaid tähendusi. Sellel on palju vorme, kuid kõige levinumad on sarnasus ja metafoor. “Näide:“ Ta põsed olid nagu roosid, tema nina nagu kirss… / Ja lõua habe oli nii valge kui lumi. ”(Emp lisatud). Tema näeme, et inimese kirjeldamisel kasutatakse võrdlusena sama, millel pole inimestega võrdlust. Kirsid on puuviljad ja inimene on inimene, kuid nende kahe võrdlemiseks kasutatud asjad muutuvad metafooriks ja kuuluvad seega kujundlikku keelde. Samamoodi aitavad paljud teised näited seda paremini mõista.

Peamised erinevused

1. Kirjakeelt määratletakse kui keelt, mis ütleb täpselt, mida see tähendab, ja tähendab seda, mida see ütleb. Teisest küljest on kujundlik keel tüüp, kus sõnakasutus muutub teistsuguseks ja täpsed tähendused tuleb võib-olla ka teisel inimesel tuletada.
2. Kõik, mis omab sõna sama tähendust ja mida märgatakse sõnahaaval, saab sõna otseses keeles. Teisest küljest saab piltkeelena kõike, millel on mitu terminit ja mis paneb inimesi arvama tegelikust tähendusest.
3. Kirjakeel räägib sama lugu ja käib kogu arutelu vältel vooluga, pluss on alati üks sirge vastus. Teisest küljest võib kujundikeel öelda midagi muud, kuid tähendada midagi muud ja seetõttu on sellel kahetine tähendus.
4. Päriskeele parimaks näiteks saab inimene, kes räägib teisele inimesele, kellega nad tööle hakkavad. Teisest küljest saab kujundliku keele parimaks näiteks sõbrale öelda, et tema nina näeb välja nagu kirss või luuletus.
5. Kujutaval keelel on palju vorme, kuid levinumad neist on sarnasus ja metafoor. Teisest küljest keskendub tavakeel lihtsalt sõnadele ega tegele millegi ekstraga.